Rooma 2.0 – nädalavahetus, mis tõi mu soontesse elu (ja pähe ideid)

Esimest korda käisin Roomas aastal 2023. Seisin siis esimest korda Colosseumi ees ja olin täiesti lummatud. Uudistasime seda tookord ka seestpoolt ja mõtlesin endamisi, et selles linnas on midagi, mis ei lähe mul niisama lihtsalt meelest. Ja mul oli õigus. Teadsin kohe, et tulen siia tagasi – ja sel aastal see lõpuks õnnestuski.

Seekord lähenesime kogu nädalavahetusele teisiti. Ilma vaatamisväärsuste jahita, ilma nimekirjata „peame ära nägema“, lihtsalt niisama… rahulikult. Lennupiletid, seljakotid, üks tuba kesklinnas ja soov nautida linna sellisena, nagu see päriselt on. Ja Rooma andis meile selle kõik kuhjaga tagasi.

Ma armastan filmi Gladiaator ja kuigi seda ei filmitud otse Roomas, meenutab see linn seda igal sammul. Need kivid, need kaared, need vaated kaugusse… ootad, et iga hetk kostab areenilt rahvahulga möirgeid (aga siis kuuled vaid rollerit ja kedagi kõrvaltänaval laulmas – ent ka selles on oma võlu).

Aga toit? See oli tõesti taevalik. Proovisin Saltimbocca alla Romana’t – tõlkes „hüppa suhu“ – ja pean ütlema, et see hüppas sinna väga meelsasti. Õrn liha, sink, salvei, veidi valget veini… lihtne ja jumalik.
Siis tuli Two Sizesi tiramisu. Kui oled proovinud, siis tead. Kui ei ole, mine. Punkt.
Ja Frigidario jäätis? Just selline, mis sunnib sind veel kord tagasi minema, et „lihtsalt mööda jalutada“, ja muidugi lõpetad seal jälle.

Aga kõige võimsamad elamused sain silmad pärani ringi vaadates – tänavakunstnikud, maalijad, muusikud, tantsijad… Kõik loovad siin ja praegu ning see haarab sind täielikult kaasa. Just selline energia annab mulle alati uut hoogu. Inimeste, valguse, majade struktuuri ja aknaluukide värvide jälgimine – kõik see paneb mu mõtted liikuma ja tunnen, et uued maalid on sündimas.

See oli plaanideta nädalavahetus, mis jättis sügava jälje.
Lahkun pea täis ideid, süda täis rahu ja naeratus näol, mis püsis ka pärast kodumaal maandumist.

Aitäh, et lugesite selle Rooma päeviku lõpuni. Lisan ka fotod – ehk aitavad need teilgi tunda, et vahel piisab õige vähesest. Lühike nädalavahetus, suur linn ja avatud meel.

Nägemiseni, lapsed!

„Rooma ei näita sulle kunagi kõike. Aga ta näitab alati seda, mida sul parasjagu vaja on.“