Olen tagasi. Uus ateljee, uued kursused ja pea täis ideid

Annan endast jälle märku. Pärast suve, vaheaega ja veidi teistsugust elurütmi olen taas täie hooga töölainel. Ja tänavu on see tagasitulek jälle pisut põnevam. Kodus on meil juba koolilaps ja eelkooliealine laps, nii et september ei tähenda meie peres sugugi aeglast ja rahulikku algust. 😄

Hommikul kool, lasteaed, vahepalad, kotid ja kõik need igapäevased kohustused. Pärastlõunal lapsed, huviringid, kodutööd ja pereelu korraldamine. Kõige selle vahele mahuvad minu ateljee, kursused, kliendid, maalid ja ideed, mis tulevad muidugi kõige meelsamini just siis, kui peaksin mõtlema hoopis millelegi muule.

Ühesõnaga tavaline karussell.

Ja teate mis? Tegelikult just selline, mida ma armastan.

Pärast vaheaega ootasin ateljeesse naasmist väga. Tundsin puudust värvide lõhnast, valmis pandud lõuenditest, pintslitest, laudade taga istuvatest lastest, nende küsimustest ja vahel täiesti ootamatutest ideedest.

Sama väga ootasin ka neid hetki, mil jään siia täiesti üksi. Panen muusika mängima, võtan pintsli kätte ja saan jälle mõnda aega lihtsalt maalida.

Tänavu toob tagasitulek kaasa veel ühe suure uudise.

Ateljee sai uue kuue

Olin juba mõnda aega tundnud, et vajan muutust. Ma ei tahtnud otsida suuremat ruumi ega teist asukohta. Vajasin hoopis seda, et minu praegune ateljee hakkaks toimima veidi teistmoodi.

Kes mind tunneb, ilmselt aimab, et kui ma juba midagi ette võtan, piirdun harva ühe laua ümbertõstmisega. 😄

Nii saigi kolitud, ümber tõstetud, sorteeritud, koristatud, nuputatud… ja siis muidugi jälle ümber tõstetud.

Peamine eesmärk oli saada rohkem ruumi loomiseks endaks. Mul on vaja, et siin oleks hea töötada nii minul kui ka piisavalt ruumi lastel, kes minu juures kunstikursustel käivad.

Ja tulemus?

Ma armastan siin olla. ❤️

Ateljee mõjub nüüd õhulisema, puhtama ja palju meeldivamana. Ühtäkki tunnen, et siin on kergem hingata. Lastel on oma tööruum, kõik on mõtestatum ning mina tunnen end siin hästi mitte ainult kursusi juhendades, vaid eelkõige ise luues.

Ometi on see ikka seesama ateljee.

Lihtsalt veidi teistsugune.

Istun siin, vaatan ringi ja mõtlen: Jah. Just nii ma seda tahtsingi.

Võib tunduda, et muutunud on vaid ruum, aga keskkond, kus ma loon, tähendab mulle tohutult palju. Vajan enda ümber paika, kus tunnen end hästi. Kus võin segadust tekitada, värvid laiali laotada, poolelioleva lõuendi seisma jätta ja järgmisel päeval selle juurde tagasi tulla.

Ateljee pole minu jaoks kunagi olnud pelgalt ruum, kus käin tööl.

See on osa minu maailmast.

Ja nüüd tunnen, et see vastab jälle veidi rohkem sellele, kus ma ise praegu olen ja kuhu tahan oma loomingus edasi liikuda.

Uus kooliaasta, uued lapsed ja uued lood

Kooliaasta algusega said muidugi taas hoo sisse ka minu laste kunstikursused.

Mõnda last tunnen juba hästi ja pärast vaheaega tulevad nad minu juurde tagasi. See teeb mulle väga rõõmu. Saan jälgida, kuidas nad tasapisi arenevad, mis on neile huvi pakkuma hakanud, milles nad on enesekindlamaks muutunud ja kuidas nende looming muutub.

Tuttavate nägude kõrval tervitan tänavu ka uusi väikeseid kunstnikke.

Igaüks tuleb täiesti omamoodi.

Mõni haarab kohe värvide järele ja tahaks juba esimeses tunnis proovida kõike, mida ateljeest leiab. Teine vajab veidi aega, et ringi vaadata ja kindlust koguda.

Just see erinevus teebki lastega töötamise minu jaoks nii toredaks.

Ma ei taha, et lapsed tuleksid kunstikursusele ja lahkuksid kõik lõpuks ühesuguse pildiga.

Õpetan neid töötama värvi, kompositsiooni, eri materjalide ja kunstitehnikatega. Samal ajal püüan jätta igaühele piisavalt ruumi oma ideede ja isikupärase käekirja jaoks.

Nad võivad proovida, otsida ja katsetada. Midagi võib vabalt ka ebaõnnestuda. Just sellisest näilisest veast sünnib vahel kogu pildi parim osa.

Mõnes tunnis on ülesanne konkreetsem, teinekord saavad lapsed vaid teema või mõned tingimused ja ülejäänu jätan nende fantaasia hooleks.

Minu jaoks pole nimelt kõige tähtsam täiuslikult maalitud pilt.

Palju rohkem rõõmustavad mind hetked, mil laps lõpetab iga kahe minuti tagant kontrollimise, kas ta teeb midagi „õigesti“, ja hakkab lihtsalt looma.

Kartmata eksida.

Sest minu meelest kunst just selles seisnebki.

Lastekursused on praegu TÄIS

Mul on tohutult hea meel, et kõik kohad regulaarsetel lastekursustel on juba leidnud oma väikesed kunstnikud. ❤️

Kui kursustega alustasin, ei osanud ma aimatagi, kui suureks osaks minu tööst need kunagi saavad. Nüüd on mu ümber lapsed, kes tulevad regulaarselt tagasi, liituvad nende õed-vennad, ilmuvad uued näod ja vabad kohad kaovad tasapisi.

See on mulle suur rõõm, aga samas ka vastutus.

Ma ei taha rühmi pidevalt suurendada pelgalt selleks, et saaksin rohkem lapsi vastu võtta.

Mulle on oluline, et mul oleks võimalik igaühele tõeliselt tähelepanu pöörata. Pean nägema, mida laps parasjagu loob, leidma võimaluse teda aidata ning tasapisi aru saama, mis talle sobib, mis talle rõõmu pakub ja milles ta seevastu veidi tuge vajab.

Seepärast panen praegu regulaarsetele lastekursustele registreerimise PAUSILE.

See ei tähenda aga sugugi, et ateljee uksed teistele huvilistele sulguksid.

Hoopis vastupidi. 😊

Valmistan ette nädalavahetuse kursusi ja töötube

Tean, et regulaarne kursus nädala sees ei sobi kõigile. Mõnel on teised huviringid, teine peab kaugemalt kohale sõitma ja mõnele huvilisele lihtsalt ei jätkunud enam vaba kohta.

Seepärast tahan aasta jooksul järk-järgult välja kuulutada ka ühekordseid nädalavahetuse kunstikursusi ja töötube.

Ja siin hakkavad mu mõtted muidugi jälle täistuuridel tööle. 😄

Mul on mitu ideed, mida kõike tahaksin ette valmistada. Mind paeluvad erinevad tehnikad, temaatilised kohtumised ja ka kursused, kus igaüks loob oma maali algusest lõpuni.

Ma ei taha, et see oleks lihtsalt kaks tundi värvide seltsis.

Soovin, et igal töötoal oleks oma õhkkond ja inimesed võtaksid sealt kaasa mitte ainult oma teose, vaid ka loomiselamuse.

Täpseid kuupäevi lisan järk-järgult siia veebilehele ja loomulikult ka oma sotsiaalmeediakanalitesse.

Nii et kui regulaarsele kursusele kohta ei jätkunud, jälgige mind kindlasti edasi. Võimalusi minu ateljeesse tulla on veel küllaga. 🎨

Ja kõige selle keskel olen endiselt eelkõige maalikunstnik

Kursused moodustavad suure ja ilusa osa minu tööst.

Mulle meeldib lastega töötada. Armastan nende vahetust, kujutlusvõimet ja seda, kuidas nad loomisest mõtlevad. Vahel leiavad nad lahenduse, mille peale ma ise poleks üldse tulnud.

Aga kõige selle kõrval tunnen juba tohutut soovi taas oma lõuendi ees seista.

Ilma etteantud ülesandeta.

Ilma selgitamiseta.

Ainult mina, värvid, muusika, pintslid ja maal, mille puhul ma alguses ehk isegi täpselt ei tea, kuhu see mind viib.

Mu peas on juba uued maalid.

Mõnest on mul üsna selge ettekujutus. Teisest on praegu olemas vaid värv, õhkkond, tunne või väike killuke millestki, mida tahaksin lõuendile tuua.

Ja mõned sünnivad ehk täiesti spontaanselt alles siis, kui pintsli kätte võtan.

Just seda aega ootan praegu tõesti väga.

Neid hetki, mil ateljee pärast kursuste lõppu vaikseks jääb, panen muusika mängima ja minu ees on jälle mu enda lõuend.

Tasapisi hakkavad siin sündima uued maalid ja uued lood.

Olen ka ise uudishimulik, kuhu mu looming mind seekord viib.

Ka minu looming muutub pidevalt

Kui vaatan mitu aastat tagasi, näen, kui pika tee olen läbinud.

Mõned asjad, mis mind varem köitsid, ei kõneta mind täna enam samamoodi. Seevastu hakkavad mind tõmbama teemad, värvid või tööviisid, mille poole ma veel mõni aasta tagasi ehk üldse poleks pöördunud.

Ja ma arvan, et see on hea.

Ma ei taha maalida kogu aeg ühtemoodi ainult sellepärast, et miski toimis või inimestele meeldis.

Mul on vaja otsida.

Katsetada.

Vahel midagi untsu ajada ja uuesti alustada.

Just see mulle maalimise juures meeldibki. Mul ei teki kunagi tunnet, et olen juba kõik selgeks õppinud ja nüüd hakkan lihtsalt üht ja sama võtet lõputult kordama.

Iga maal võib mind millegagi üllatada.

Ja loodan, et nii see jääbki.

Nii et jah… olen tagasi

Koolilapse ja eelkooliealise lapsega.

Märkmikuga, kus hakkab jälle päris kitsaks minema. 😄

Minu ümber on kursustel uued lapsed ja tuttavad näod, kes pärast vaheaega tagasi tulid. Mind ootavad oma looming, töö klientidele, nädalavahetuse töötoad ja loomulikult kõik need ideed, mis mul pidevalt peas sünnivad.

Kõige selle taustaks on mu ümberkujundatud ateljee, millest tunnen tohutut rõõmu.

See on pisut kaootiline.

Aga see on minu kaos. ❤️

Vahel tunnen, et jõuan üheainsa päeva jooksul olla ema, autojuht, juhendaja, korraldaja, koristaja, fotograaf, raamatupidaja ja pidada veel mitut ametit, mille puhul ma ei teadnudki, et neid oskan. 😄

Kõige selle keskel olen aga endiselt eelkõige maalikunstnik.

Kui siis ateljeesse tulen, pintsli kätte võtan ja enda ümber vaatan, loksub kõik jälle paika.

Ateljee ootab uut loomist. Lapsed naasevad laudade äärde, pintslid ja värvid on meil käepärast ning tühjad lõuendid ootavad oma uusi lugusid.

Ja ma olen tõesti uudishimulik, mida kõike järgnevate kuude jooksul sünnib.

Nii et tere tulemast koos minuga tagasi ateljeesse. ❤️