Mis ateljees praegu päriselt toimub

Viimastel päevadel mõistsin üht olulist asja.

Ma ei saa olla kõikjal.

Sotsiaalmeedia, videod, lühivideod… ja samal ajal maalida nii, nagu ma tõeliselt tahan.
Kõike ei ole võimalik korraga täie pühendumusega teha.

Ja mina tahan luua kvaliteetselt.

Seepärast otsustasin asja lihtsamaks teha.

Nüüd veedan rohkem aega ateljees kui sotsiaalmeedias.
Ja see tundub mulle palju mõttekam.

Mul on siin kolm pooleliolevat maali.
Igaüks neist on sündinud eri ajal, eri meeleolus… ja ausalt öeldes hakkas mind juba kurvastama, et need on lõpetamata.

Esimene samm on seega
need valmis saada.

Viimistleda need nii, et need saaksid maailma minna.

Ja seejärel tuleb see, mida ma tõeliselt ootan.

Uus sari.

Juba pikemat aega tuleb mu juurde tagasi üks motiiv:
ringid.

Need ilmuvad visanditesse, mõtetesse, maalidesse.
Ja selle asemel, et neist mööda vaadata, otsustasin neile ruumi anda.

See ei jää üheks maaliks.
See ei ole sama motiivi kordamine.

Iga maal saab olema erinev.
Aga miski ühendab neid.

Ringid kui element, mis pole üksnes visuaalne, vaid kannab endas ka tähendust.
Midagi, millesse igaüks saab omal moel oma mõtteid ja tundeid peegeldada.

Ma ei taha seda asjatult keeruliste sõnadega kirjeldada.

Minu jaoks on oluline, et selles on energiat.
Et see pole tühi.

Praegu olen alles alguses.
Ja seekord tahan seda protsessi tõeliselt nautida. Ilma surveta. Ilma tundeta, et pean midagi kiiresti avaldama.

Kui teid huvitab, mis sünnib, jälgige minu veebilehte.

Lisan sinna tasapisi valminud maale. Esmalt need, mida praegu lõpetan… ja seejärel ka uue sarja.

Ja eks näis, kuhu see meid viib. K.